Hilinenud postitus 14.juulist

14.juuli hommikul läksin tööle ja avastasin et seinal olevas tabelis, kus on kõikide tööülesanded kellaajaliselt kirja pandud, polnud mind isegi mitte mainitud. Selle peale saadeti mind kuskile midagi tegema. Läksin siis täiskasvanute riiete poodi suuruseid õigesse järjekorda sättima. Hiljem tuli ülemus ja ütles, et ma läheksin tööle butiiki nimega constellation. See asus Discoverylandil ja seal oli teistsugune kostüüm. Siin pildid tööriietusest:

Constellation oli okei ja töökaaslased on toredad. Tööpäev lõppes kell 17:44, aga see poekene oli täpselt teisellpool paraadi trajektoori, ehk siis ma pidin ootama 17:30 alanud paraadi lõppu (nüüd olen kogenum ja targem ja tean salajasi varuvariante aga see selleks). Umbes 15 minutit. Kas ma seda juba olen maininud, et paraad on iga päev kell 17:30 ja möödub iga päev nendest butiikidest, kus ma töötan? ja terve selle aja käib taustaks vaid kordusel üks lugu.

See: https://www.youtube.com/watch?v=99_nk2oY-9E

Igatahes, kuna tegu oli pidupäevaga, sättisin ma end peale tööd kiirelt Pariisi, kus Julius ja Diana mind juba ootasid.

14.juuli - 1789 – Bastille'i vallutamine. Sellega algas Prantsuse revolutsioon.

Kuna ilutulestikuni oli veel aega, avastasime veidi Pariisi. Muuhulgas külastasime SacreCoeur'i. 

Ilutulestikuks valisime hea koha ühes purskaevus, kus vett ei olnud. Sealt avanes hea vaade Eiffelile ja lootsime ka head vaadet ilutulestikule. Kui see lõpuks pihta hakkas olime pettunud - see oli niii madal, et puude varjust ei olnud tegelikult midagi näha. Kiirelt läksime eiffelile lähemale ja ma püüdsin teile sellised pildid:

Meie informatsiooni kohaselt rohkem ronge tagasi koju ei sõitnud seega veetsime öö Pariisis. Peale ilutulestikku hakkasime lihtsalt suvalises suunas mööda Pariisi jalutama, et kuskil süüa ja vetsu saada. Meil oli kaval mõte mitte järgida rahvamassi ja minna kõrvaltänavatele odavamaid kohti otsima. Meie plaan ei õnnestunud nii nagu me soovinud oleksime, sest 14.juuli öösel ei ole Pariisis ükski koht odav, ja kuidagi jõudsime me välja Champs-Elyseele, Pariisi kõige kallimale peatänavale.
Kui Champs-Elyseel isegi mäkist öeldi et nad nüüd sulgevad, tegi Julius ühest tuntud laulust oma versiooni. 

Aux Champs-Elysées, aux Champs-Elysées Au soleil, sous la pluie, à midi ou à minuit
Il y a tout ce que vous voulez mais tous sont fermés

Ehk siis Champs-Elysee on tore koht, aga kõik kohad on suletud. 

Mõtlesime minna kuskile peole ja Diana teadis öelda et see buss mis meie ees peatus, läheb Montparnasse-ile. Suur oli meie üllatus kui kuskil suvalises kohas bussijuht hüüdis "Lõpppeatus" ja see polnudki Montparnasse. Mis seal ikka, tegime pargis väikse pausi ja rääkisime elust. Nägime kauguses paremal käel triumfikaart, seega teadsime et päris eksinud me ei ole. Siis aga tundis Julius ära kaugel vasakul asuva objekti ja me saime teada kus me oleme. Vasakut kätt jäi Defénse.
Kui Pariis ise on madal, vana ja stiilipuhas linn, siis meie olime sattunud Pariisi ainsasse kõrghoonetega linnaossa. Eiffeli tornist torkab ka see osa kohe silma. Mõned pildid: 

Samas ei olnud tegu lihtsalt suurte klaashoonetega, seal vahel oli palju rohelist, parke, kunsti jms. Pean kindlasti päevasel ajal sinna uuesti minema. 

Kui Defense sai vaadatud ja jalg puhatud, otsustasime kesklinna tagasi minna. Kui seekord bussijuht ütles "Lõpppeatus" ja me kõik välja läksime, võtsin ma kätte Pariisi kaardi, et aru saada kus me oleme. Bussijuht vaatas mind veidi imelikult ja ma sain aru et midagi on valesti. Küsisin siis kas ta saab sellel kaardil meie asukohta näidata. Vastus oli ei, me olime Pariisist väljas, aga ta lubas meid kesklinna ära viia.

Lõpuks kesklinnnas otsisime me kohta kust osta vett ja võib-olla midagi süüa. Pariisis on väga palju pannkoogi putkakesi ja garanteeritult pakub iga koht pannkooki nutellaga. Olenevalt kohast on valikus ka muid katteid/täidiseid. Mõtlesin juba ühe pannkoogi võtmisele kuid kui ma nägin jälle sama inimest lugemas münte ja siis pannkooki kätte võtmas, et nad paberisse panna, läks mul isu ära. Hügieen 0.
Lõpuks õigele rongile, sealt bussile ning kell 7hommikul, kui me oma bussipeatusesse jõudsime, järgnesime saia lõhnale ja leidsime kaks sammu eemal äsjaavatud boulangerie. Värsked croissantid ja baguette-id näppu ja koju.

See oli 14. juuli. Kogun nüüd jõudu teiste postituste jaoks.