Minu hotelli neli tärni

Oi kui tore, et saime tavapäraste Disney majakeste asemel hoopis nelja tärni hotelli kolida. Ühel mu toakaaslastel on Disney majakestega kogemusi ja ütles, et see siin on kordades etem kui seal. Ja kõik inimesed on üllatunud kui hea internet siin on. Oeh...

Esimese tärni annaksin ma vesiatraktsioonide eest. Alguses tundusid koridorides olevad suured ämbrid lausa eemaletõukavad, kuid nüüd kohates mõnes poes samasugust vett koguvat ämbrit, tuleb hoopis kodune tunne. Vahel üllatatakse meid veelgi. Ühel ööl näiteks tehti kindlaks, et meil rahulik uni tuleks. tilk. tilk. tilk. Koridoris leidis aset mahedamat sorti öine veeüritus. Eile õhtul lahutati meie meeli hambapesu ajal. Peegli kõrvalt mööda seina nirises alla koduses kompaktses suuruses vee juga. nii armas!

Teine tärn tuleb elektrilise lahenduse ja mõistatusmängude eest. Ikka kõik, et  meie meelt lahutada.  Vahel kaob osades kohtades elekter ära. Öösiti näiteks ei tööta meil külmkapp. Vahel avastame, et mikrolaineahju tulukesed ei tööta enam, aga vähemalt töötab pliit. Kui elektrikapi juures natuke nuputada, saab tööle mikrolaineahju, aga töötamise lõpetab teler või pliit. Ehk siis sa pead valima õige kombinatsiooni kui sa tahad kahte vajalikku asja korraga tööle. Oh kui tore nuputamine! Meist kolmes on Iria selles kõige osavam :).

Kolmanda tärni annaksin ma hommikuste äratuste eest. Kui kurtsime oma elektri  muret hotellitöötajatele, siis saadeti üks meesterahvas kes palus kõik seadmed pistikust välja võtta, väites et see lahendab probleemi. Probleemi tõesti polnud, seni kuni me midagi elektrilist jälle kasutada tahtsime. Midagi tehti veel, aga mind siis kodus ei olnud. Selle tulemusel lõhuti igatahes meie pliit ära. Mis seal ikka. Hommikul kella 8 ajal tuli uus meesterahvas koputama ja äratas mind sellega üles. Suured tänud sulle! Ma olin just hilise vahetuse lõpetanud ja olin niii väsinud, et olekski oma päeva muidu maha maganud :). Ja selle mehe geniaalsust ma ei suuda uskuda. Ta pani tööle nõudepesumasina, mida meie üldse kasutanud ei ole ja jäi ootama kuni see oma kahetunnise programmi lõpetab. Ma ei oleks selle peale mitte kunagi tulnud! Ta väitis, et probleem ongi selles, et me ei kasuta nõudepesumasinat ja see peab ühe oma pesutsükli ära lõpetama, siis saab kõik ka elektriga korda. Ma ei suutnud seda alguses uskuda, aga... oodake elektrit ei ole, ja mu läpaka aku hakkab tühjenema.

Nii, olen tagasi. Pesu peseme me vajadusel käsitsi ja paneme ilusa ilma korral välja kuivama. Meie veeatraktsioonidega sisustatud vannitoas ei kuiva mitte miski ära kahjuks. Nii jäi üheks ööks meie pesu koos tooliga välja kuivama. Hommikul ärkan selle peale, et trimmeriga meesterahvas koputab mu aknale. Ta ei saa ju niita, tool on ees. Nii ma siis ühe käega hoidsin tekki endal ümber ja teise käega üritasin kuidagi tooli tuppa saada ja mees oli endaga rahul - järjekordne ilus hommikune äratus tehtud :). Ja kes sellist äratust ei saanud, siis see kuulis lihtsalt kella seitsmest hommikul alates muru niitmist :). Elu on ikka niii ilus siin.

Neljanda tärni annan ma silmailu eest :).

Annaks ka viienda tärni suhtluse eest, aga ei oska kuidagi seda osa ilustada.
Kui kurtsime oma muret elektriku poolt lõhutud pliidi kohta, öeldi meile et pole probleemi, pliit vahetatakse ära. Nii me ootasime kolm päeva ja ei midagi. Läksime uuesti rääkima. Oot mis probleem teil pliidiga on? Ja mida te meist ootate? ja mingit informatsiooni me ei saanud. Kolmas kord vestlema minnes öeldi, et pliidi vahetus võtaks kauem aega kui meie siin üldse veedame (2 kuud, tõesti?!), seega seda nad ei saa teha. Küll aga pakkusid nad meile uut tuba. Eile me aga seda veel vastu ei võtnud, sest oli vaja asju pakkida ja koristada. Pakkisin peale tööd veel poole ööni oma asju ja koristasime tuba. Hommikul ärkasime varem, et enne tööd saaks ikka kolitud. Hotelli vastuvõtust küsiti miks me uut tuba tahame....

Nüüd ootab Iria üksi kolme inimese asjadega kuni me uue toa saame ja mina jooksen tööle. Aitäh tähelepanu eest!

Ei mingit rutiini!

Mitte ükski tööpäev ei ole samasugune, eriti kui sa oled Keiti ja sinuga alati juhtub midagi...

11.juuli ma töötasin Candy Palace-is. Lihtsalt vaadake paari pilti ja olge õnnelikud, et te lõhna ei tunne.

Üks minu ülesannetest oli nende kaalukummikommide täiendamine.

Oii kus tekkis isu... Muide kui mõne kommi pakend on katki, visatakse terve kommipakk ära. Kui klient valib endale kaalukomme ja hiljem otsustab et ta ikka ei taha neid, siis visatakse need ka ära. Täiesti tobe reegel, aga prantslased peavad igast reeglist kinni ükskõik kui tobedad nad ka poleks. Kes juba töö candys lõpetanud on, tuleb tavaliselt erariietes tagasi ja ostab endale kaasa mõned kommid või fudgeed. Ära visatud komme keegi üle ei kaalu ja kirja ei pane, aga endale jätta ei tohi. Nii kurb oli neid ära visata :(.

Päev hiljem magasin sisse, liftis avastasin, et unustasin koju rahakoti ja selle sees oli ka hotellitoa võti (seega ei saanud sellele järele ka minna). Tööle hilinesin viis minutit ja sain veidi noomida. Peale igapäevast minikoosolekut graafikut vaadates sain teada et töötan sellel päeval hoopis asendajana World of Disneys, mis tähendas seda, et tagasi tsiviilriietesse ja siis World of Disneysse. Sealt viidi mind teise kostüümilattu, kust sain selleks üheks päevaks teistsugused riided. WoD on kordades suurem kui need butiigikesed kus ma seni töötanud olen. Siin üks pildike:

Enne kui oli aeg minna lõunale, siis tuli veel üks klient kiirelt ühte ostu sooritama. See oli vene naine, kes ostis 700 euro eest asju.  Sellega ma kaotasin oma lõunapausist 7 minutit. Kokku oli kogu mu kassa rohkem kui mu kolm kuupalka :D. Ja me ei räägi Eesti palgast...

Söögipaus oli nagu ikka, tund aega. Aga kuna mul polnud rahakotti, kujunes see omamoodi seikluseks. Ma lootsin leida üles oma toakaaslased, kes võiksid mulle siis ehk veidi raha laenata. World of Disney asub Disney pargist väljas, kuid mu tavapärane töökoht on pargis sees. Ringiga mööda töötajatele mõeldud teed minnes oleks ma kulutanud teel sinna juba 15 min ja tagasi samamoodi. Kuna kaotsi oli läinud juba 7 minutit, otsustasin ma minna läbi tavaväravate. Natuke turvameeste moosimist ja nii jõudsingi oma tavapärasesse butiiki. Toakaaslasi ei leidnud, kuid seal oli Julius, kes päästis mu päeva!!! Tagasi tööle pidin siiski minema ringiga. 

Kui võrrelda WOD-i ja mu tavapärast töökohta (Block Sud Est), siis igatahes eelistan mina World of Disneyt! Kõik on mugavam kõik on paremini organiseeritud, kõik on konkreetne ja arusaadav. BSE-s tuleb küsida asju kelleltki kes ütleb sulle kellegi uue nime kes ütleb sulle uue nime ja nii sa jõuad tagasi esimese inimeseni kellele tuleb meelde et ahjaa, oli küll kusagil selline info... Ja Wod-is on kõik väääga abivalmis ja sõbralikud. Seda on ka minu töökaaslased tavaliselt, aga no ikka paar pärlit vahel oskavad ebamugavust tekitada. 

Täna ma arvasin, et pidin tööl olema 14:45. Võtsin hommikut rahulikult ja magasin pikalt. kell 12:40 otsustasin kontrollida igaksjuhuks oma kellaaega ja oiiii kus siis tekkis paanika. Tegelikult pidin ma tööl olema kell 12:45. Õnneks oli Helena (üks eestlasest töökaaslane) online ja andis mulle kiirelt ülemuse telefoninumbri. Helistasin talle ja ta palus võimalikult kiirelt siiski tulla. Probleemi ta sellest ei teinud. Kui ma lõpuks 45 minutit hiljem tööle jõudsin ja vaatasin graafikust kus ma siis täna tööl olen, nägin et esimese kahe tunni peale oli kirja pandud RETARD. Prantsusekeeles tähendab see hilinemist, kuid inglisekeeles midagi muud :D. Võtsin isiklikult :D. Tegelikult probleemi sellest ei tekkinud, aga eks palganumbril siis näeb kas kajastub seal või ei kajastu. Tööpäev ise läks hästi. Strastvutje, spasiba, dasvidanja ja täna tuli ära ka kiitos! Soome kliendid. Peaks väikse spikri tegema erinevate keelte põhi-väljendite ja numbritega :). 

Kui mina õhtul töölt koju jõudsin, oli jalgpall juba alanud. Tegelikult juba 35 minutit kestnud. Neiud kahekesi sõid fudge'sid ja vaatasid jalgpalli. Eriti lahe oli vaadata temperamentse Hispaania neiu reaktsioone, kes oli Argentiina poolt. Kuulsin muidu korraliku prantsuskeele õpetajana töötava pisikese neiu suust väga palju huvitavaid väljendeid nii prantsuse kui hispaania keeles :D. Siis aga kuulsime kuskil pauke. Ahjaaaa homme on ju 14.juuli! Väiksemates kohtades (nagu linn kus ma elan) tähistatakse seda ka päev varem, et siis õigel päeval saaksid kõik minna suurematesse keskustesse suurt ilutulestikku vaatama. Vaatasime veidi aega ilutulestikku ja pilte tegin ka, aga nett otsustas nüüd täiesti alla anda ja neid ma hetkel siia laadida ei saa :(.

Homme algab mu tööpäev kell 9:45 ja lõppeb kell 17:45. Peale seda lähen ma PARIISI! Pariis 14.juulil saab olema huvitav elamus! Saate palju palju pilte eraldi blogipostituse selle kohta :) Kui ma kunagi tagasi jõuan :D. Teisipäev-kolmapäev on mul vabad, niiet kes teab kaua ma seal Pariisis olen :D

Palju õnne Saksamaa! Ja palju õnne Prantsusmaa! Ja palju õnne Pavel, kellega sai eelmine aasta nii tema sünnipäev kui ka Prantsusmaa rahvuspüha Vendee-s, Lääne-Prantsusmaal vastu võetud! :). 

Esimene sõit kohaliku politseiga

Aga kõigest järjekorras :).

Vahepeal olen ma juba asjalikult tööle hakanud. Põhiliselt töötan ma lasteriiete poes (mis on üks suur ahvatlus, sest mul on niiiii palju pisikesi õdesid ja vendi) kuid vahepeal ka Disneylandi ainsas täiskasvanute riiete poes ja vahel ka Candy palace-is, mis müüb kõike magusat. Seni on ülemused minuga igati rahul olnud. Ka minu algeline venekeel on siin palju rakendust leidnud. Kui inimene kuuleb oma emakeeles "tere!" või "aitäh!" on kohe näha kuidas tema tuju tõuseb. Kõige rohkem on siin muidugi hispaanlasi. Hola! ja Gracias! ja "talla de dos anos" (2aastase suurus) on igapäevased väljendid. Ja kui ma ei oska öelda hispaaniakeeles 10.99 siis nad õpetavad mind. Diez (euros) y noventa y nueve (centimos). Kõige toredam osa selle töö juures on aga lastega suhtlemine. Olen üritanud tuju tõsta päris mitmel poes karjuval lapsel. Mõni on minuga mängima hakanud, aga mõni jäi ilmselt lihtsalt hirmust vait. Eks ma proovin teinekord paremini. 

Räägin natukene sellisest asjast nagu pin-trading. Ehk siis märgikeste vahetamine. Kõikidel butiikide müüjatel on sellised kaelapaelad: 

Pargi külastajatel on ka endal võimalik need kaelapaelad osta ja sinna juurde osta ka neid märgikesi. Poes võivad nad ükskõik millise müüjaga vahetada ükskõik milliseid märke. Peaasi, et nad iga märgi kohta ühe märgi ka vastu annavad. See on hea viis kuidas müüja ja kliendi vahelist suhtlust aretada. Siiski need märgid ise on väga kallid ja ma ise ei raatsiks küll pin-tradinguga tegeleda :D. 

Teisipäev-kolmapäev olid mul vabad. Teisipäeva veetsin jälle poes allaindlusi imetledes ja peale seda vedelesin paar tundi vannis. Tegin ka mõned toredad skype-kõned. Eriti lahe on see kuidas mu aastane väikevend läbi skype ka meie oma mänge ja nalju üritab mängida.  

Kolmapäev oli vaba ka Leedu kutil Juliusel. Kõigepealt läksime me rongijaama klaverit otsima, sest tal puudub siin võimalus klaverit harjutada ja ta kardab et ta sõrmed lähevad muidu väga rooste. Kohe rongijaama sissepääsu juures oligi klaver!

Peale seda läksime Disney studio parki. Kõigepealt tahtsime minna rock'n'roller coasterile. Aga nagu ikka, just enne seda kui oli meie kord sinna peale minna, läks midagi katki. Ootasime 15minutit lihtsalt teadmatuses ja siis anti meile teada, et araktsiooni parandamisega läheb veel vähemalt 15minutit. Paljud lahkusid, aga meil oli aega piisavalt seega otsustasime jääda. 

Päris huvitav oli, kuid tegelikkuses ootasin ma midagi enamat. Kogu fookus pidi olema Aerosmithi lugudel ja see pidi kõik sünkroonis olema, kuid mina seda efekti ei tajunud. Äkki oli ikka veel midagi selle atraktsiooniga valesti, aga mina kuulsin kuskil vaikselt Aerosmithi popuriid samal ajal lihtsalt toredal karusellil veidi kiljudes. 

Järgmisena läksime Hollywood towerile, mis kujutab endast põhimõtteliselt hotelli, kus kunagi ammu inimesed surid ja kus nüüd kummitab. Kõik töötajad olid hästi teatraalsed ja elasid sellele loole kaasa. Töötajad olid ka niiöelda hotellipoisi vormiriietuses kes juhatasid meid meie hotellitubadesse. atraktsioon ise oli nagu lift. Väga lahe oli. 

Peale seda läksime space mountainile mis on seni siinsetest atraktsioonidest mulle kõige huvitavam olnud. Eks järjekord ole ka sellevõrra pikem, aga oi kui tore on olla VIP :D

Siis läks julius aga tööle ja mina ootasin oma bussi tagasi hotelli. Jalutada ma ei tahtnud, sest siin sajab koguaeg vihma :(. 

Otsustasin bussi ootamise ajal midagi näksida ja läksin ühte Disney poodi. Vaatasin et kinder chocobonsid maksvad 1 euro, miks mitte. Siis hakkasin maksma ja tuli välja, et see hind oli hoopis 5 eurot. Mu süda nuttis makset tehes. Kõige kallimad kommid mis ma kunagi ostnud olen vist..

Eile enne tööle minekut otsustasin veel minna poodi. Poest tulles ootasin hotellibussi 40 minutit. 2 meesterahvast peale minu ootasid veel seda sama bussi. Bussi ei tulnud seega otsustasin käia korraks apteegis. Tagasi tulles nägin ikka neid kahte meest bussi ootamas. Mingi moment nad otsustasid jala minema hakata. Siis nägin kuidas nad pidasid kinni politseiauto ja sinna sisse istusid. Jooksin ka sinna juurde ja tõesti, politsei oli nõus meid kõiki hotelli viima. 

Hotellis sain teada, et tavapärase suure valge bussi asemel liikus sellel päeval väike must toonitud klaaside minubuss. Sellel ei olnud isegi mitte hotelli silti peal. Sellise bussi peale ei julgeks küll kesklinnas niisama istuda, sest see näeb ju välja täpselt nagu inimröövi/prostitustiooni/vägistamise buss. Nüüd ma vähemalt tean millist bussi teinekord otsida, kuid ma loodan et ma siis hotellibussi päris vägistamisvaguniga sassi ei aja. 

Tänu sellele toredale politseinikule jõudsin ma ka ilusti tööle. Töötasin 17:30-1:30. Koju jõudes kuulsin kuidas vastastoas käis mingi suuremat sorti pidu, kuid õnneks olin ma juba liiga väsinud ja jäin kiirelt magama. Täna töötan samamoodi poole kaheni, aga mul ei ole mitte midagi selle vastu. Pool päeva on endiselt vaba ja jõuab käia vajaduse korral ka toidupoes (selleks tuleb alati varuda paar tundi). Öise tööga olen ma juba harjunud, aga kõige meeldivam osa hilise vahetuse juures on see ühine 15minutit pausi, kus kõik istuvad väljas ja jutustavad. Kuna ma kedagi väga ei tea, siis see paus aitab mul paremini sisse sulanduda. 

Mina olen muidugi enamustele juba meelde jäänud. Alati kui keegi ütleb "Hello Keiti (Hello Kitty)" siis keegi kuskilt teise kassa äärest lisab "Keiti Perri (Katy Perry)".

Vahepeal olen vaadanud ka teie Eesti pilte ja olen no niii kade. Sellel ajal kui mina seal olin, polnud päikest ollagi ja nüüd tõin sügise endaga siia kaasa... Aga teie nautige! Sügisel olen tagasi ja siis läheb Eestis ka ilm uuesti halvaks!

Vaba päev

Peale eilse postituse kirjutamist hakkas mul igav. Peaaegu oleksin juba magama jäänud, aga siis tuli suurepärane mõte minna jooksma. Ümbruskonda ma väga ei tunne, seega valisin suvalise suuna ja leidsin majade vahelt ühe kitsa kruusatee. Kruusatee lõpus oli metallaed, mille eesmärgist ma päris hästi aru ei saanud - kas see oli selleks, et sealt keegi läbi ei läheks või vedeles niisama. Mina igatahes jooksin sellest mööda ja lõpuks  jõudsin sellisesse kohta: 

Kui ma tagasi jõudsin, nägin et Joel vastastoast oli meie uksel ja rääkis mu toakaaslasega. Ta kutsus meid nimelt enda juurde istumisele. Kuna mul väga kaugele ei ole minna, siis peale duši ühinesin nendega. See pilt on tehtud siis kui mind veel polnud. 

Tervest sellest seltskonnast (ja meid tuli juurde) vaid 2 pidid täna tööl olema, seega veiniga ei koonerdatud. Kusjuures nende temperamentsete (veiniste) jutukate inimeste kõrval olen ma tõesti väga häbelik ja tagasihoidlik inimene. Siinkohal nostalgitsen teemakohase pildiga aastast 2009. 

Täna on mul vaba päev ja tähistasin seda kella kümneni magamisega. Edasi otsustasin kohalikule kaubanduskeskusele uue tiiru peale teha. Ahvatlusi oli niiiiii palju. Ostsin palju asju kuid palju jätsin ka ostmata. Oeh, tuleks see palgapäev juba kiiremini. Lõpuks helistasin oma emale ja kurtsin talle, et siin on peaaegu kõik sallid igal pool 5 eurot. Ma fännan salle ja mul on kodus neid vähemalt 20, aga need siin on niiiiiiiii ilusad ja odavad ju. Selleks ajaks olin ma kolm salli juba ostnud :D. Jutustasime telefonis veel maast ja ilmast ja sain suuuuuurepärased uudised! Kohe olid mõtted shoppingult eemal (vähemalt endale) ja sallidele ma enam ei mõelnudki. Peale kõne lõppu oli tuju hea ja mõtlesin hakata koju liikuma, kui avastasin et mu lemmik ostud (3 kleiti ja seelik pimkie-st) olid kadunud :(. Suures kaubanduskeskuses laupäeval, kus on meeletult palju inimesi on täiesti lootusetu seda kotti üles leida. Käisin küll paarist poest küsimas, et äkki unustasin sinna kuid ei :(. Jäin oma kleitidest ilma :(. 

Kas see on "Keitiga juhtub III osa"? 

Siin on alles jäänud osa minu shoppingusaagist, kuid rõõm uutest asjadest pole enam see, kui ma oma lemmikutest ilma jäin :(. 

Ilm on täna suhteliselt jahe seega mõtlen veel, kas minna Disneylandi või mitte. Homme pean 12:45-20:44 tööl olema (jah täpselt sellistel aegadel), seega pikka pidu täna ei ole.  

Salut!

Täiendus:

Otsustasin minna Disneylandi ja külastasin Space mountain-it. Vaatasin ka üle oma töökoha ja uurisin kuidas mu tuttavatel nende esimene päev läheb. Mõned olid närvis aga mõnele meeldis väga. Dianalt ostsin fudgee-sid. Ise väga magusaarmastaja ei ole, aga tahtsime mõlemad neid proovida, aga tööajast ei tohi. Seega need ootavad nüüd Dianat. 

Edasi jutustasin Juliusega. Ostsin tema juurest endale sussid.

Mis on pildil valesti?
Julius unustas turvaelemendi eemaldada!!!! Ja ta unustas mulle tšeki anda!!!! Kui turvaelement ise eemaldada, tuleb sealt välja sinine tint, mis rikuks mu sussid ära :(. Kui ma lähen Disneylandi tagasi ilma tšekita ja nende sussidega, arvatakse et ma olen need varastanud. Oeeeeh. Homme lähen niikuinii samasse poodi tööle. Lähen siis räägin oma ülemusega, aga susse kaasa ei võta. Räägin juhtunust et siis ülehomme need ehk kaasa võtta ja turvaelement eemaldada. 

Teel tagasi koju nägin enda ees kõndimas Joel'i. Tal olid kõrvaklapid peas ja ta ei pööranud ümbritsevale üldse tähelepanu. Ma teadsin et ta ehmub väga kergelt, seega kasutasin juhust :D. Ta karjub nii naljakalt :D.

omnomnomnomnom - kookose fudge 

4.juuli ja reede õhtu. See lause on rohkem minu enda informeerimiseks, sest kuu- ja nädalapäevadest polnud mul veel veidi aega tagasi aimugi. Praeguseks on olnud palju infotunde ja kolm tundi tööd. Täna näiteks õppisime kassat. Sularaha ja pangakaardiga on lihtne, aga siin on kasutusel veel ka palju erinevaid tšekke ja kinkekaarte ja soodustusi ja iga asjaga on erinevad tingimused ja erinevad lähenemised. Väga palju infot korraga, aga loodan augusti lõpuks süsteemi selgeks saada :D.  Olguolgu, veidi varem oleks hea. 

Muide Disney tööriided on kõik disainitud Jean Paul Gaultier-i poolt. Pilt minu tööriietusest: 

Muide siin on väga palju eestlasi ja rootslasi. On ka inimesi mujalt, kuid nad on enamasti üksi-kaksi. Praeguseks olen tutvunud lähemalt umbes 10 eestlase ja 7rootslasega. Midagi sellist, ma täpset arvu öelda ei oska ja kindlasti tutvun paljudega veel. 

Eile läksid mõned eestlased Pariisi peole. Seda võib raske uskuda olla, aga selle asemel otsustasin mina minna toidupoodi. Kuna bussist bussini oli mul aega poolteist tundi, otsustasin kaubanduskeskuses ka muid poode külastada. Pooleteist tunniga ei jõudsin ma läbi kammida pool korrust. Korruseid on seal vist kaks. Kuna ma toidupoodi veel ei jõudnud, otsustasin minna järgmise bussiga ja tund aega toidupoes veeta. Sellest tunnist pool kulus mul kanamunade otsimisele. Igal pool on juustu ja apelsinimahla ja kala ja uuesti juustu. Asjad ei ole loogiliselt ühes kohas vaid igal pool laiali. Lõpuks müüja abiga leidsin üles munad ja siis oli aeg võtta suur plokk vett ja pool tundi järjekorras seista. Vett kraanist juua ei saa, sest see on väga kloorine. Õhtuti on poes ka vee valik väga väike. Veepudeleid ükshaaval tavaliselt ei osteta. 

Tüüpilise prantslase ostukorvis on 2 plokki vett, 3 plokki coca ccolat või muud karastusjooki, combopack 20croissant-iga, paar baguette'i, palju apelsinimahla, juustud, juurviljad ja hommikusöögi helbed. Minu ostukorvis on banaanid ja vesi. Ma veel mõtlen, kuidas ja mida endale siin süüa teha, sest siinsete asjadega ma harjunud ei ole ja ei oskagi kõigega midagi peale hakata.

Siin teile pilt mu eilsest kiiruga haaratud hommikusöögist. Ekleer oli ülihea, aga sellest piisas et nüüd tükiks ajaks magusaisu täis saada. 

Selle pildi tegin eile kell kümme õhtul bussi oodates. Terve linn on siin selline madal, heledate hoonetega ja väga hoolitsetud. Aah ja ma ei virise enam kunagi Viljandis väheste prügikastide üle. Seal vähemalt on mõned kusagil. Siin pole neid peaaegu üldse!

Kusjuures mehed on siin alati harjumatult hoolitsetud. Palju geeli, parfüümi ja kõike muud, et alati enda parim välja näha. Nii ma nägin ka täna hommikul oma soneguga vaeva.

Homme on mul vaba päev, mille plaanin veeta Disneylandis ja kohalikus kaubanduskeskuses. Teen palju palju pilte ja viin teid siinse eluga põhjalikumalt kurssi.  Seniks Bonsoir!