Thursday, August 21, 2014

Koristuspäev!

Alustaks sellest, et eile, 20.augustil töötasid kõik meie Eesti-neiud ühes ja samas vahetuses (17:30-01:30) ja kuna tegu oli Eesti riigipühaga, otsustasime me seda veidi tähistada ja peale tööd tulimegi kõik meie juurde.

Eestlastest kolleegid:
Diana, mina, Helena, Kristin Ann
Leana

Diana, Kristin ja mina elame kõik samas hotellis. Leana elab ühes teises hotellis ja Helena elab Disney rajoonis, mis ongi tegelikult töötajatele elamiseks mõeldud ja kuhu me kõik esialgu minema pidime. Leana ja Helena jäid meile ööseks ja kommenteerisid veel, et meil on super hotell ja kõik on nii ilus.
Siinkohal tundub asjakohane meenutada postitust: Minu hotelli neli tärni

19. augusti hommikul hakkasime me toakaaslastega arutama - millal meie tuba viimati koristatud on. 30.juuli. Okei, koristamisega saame me ka ise hakkama, aga puhtaid voodilinu ja käterätte tahaks küll. Ja tolmuimejat me ka Eestist kaasa ei toonud.
Läksin rääkima retseptsiooniga ja tuli välja, et tegelikult peaks juba paar koristust veel olema vahepeal ja nii nad panid paika koristuse järgmiseks päevaks - 20. august.
Eile hommikul koputati meile uksele ja veidi ärritunud naisterahvas küsis mis kell me ärkame, et ta koristada saaks. Kuna Diana oli just öövahetuse lõpetanud, ei tahtnud  me teda äratada ja pakkusime välja aja pealelõunat, kell 12 näiteks. Naisterahvas vastas et see on liiga hilja ja läks minema. Sinna see asi jäigi.
Muidugi kui ma kell 16:45 kodust lahkusin, et tööle minna, nägin ma koristajaid mööda koridore oma kärudega ringi käimas ja koristamas.. Meie tuppa ei tulnud keegi.
Diana leppis retseptsiooniga kokku uue aja - täna peale 14:00. 

Enne kui edasi loete, tuletan meelde, et tegu on 100% tõsieluliste sündmustega ja mitte halva komöödiaga. 

Hommikul kella üheksa paiku, kui kõik magavad ja puhkavad taasiseseisvumisest, koputab keegi uksele. No pole võimalik! Siiski polnud see koristaja, vaid keegi kes tahtis sekundiks vaadata meie vannituba, et ehk on veeatraktsioonidega veidi liiale mindud. Meie toas probleemi ei olnud ja ta lahkus, kuid ma järeldan, et kuskil sai keegi vägeva show osaliseks.
Umbes kella 12-ajal koputab keegi uuesti uksele. Tegu on mustas pükskostüümis naisterahvaga, kellel on käes tähtis mapp ja koristusvahend. Ta uuris kas kõik on kenasti koristatud ja ega meil probleeme ei olnud koristusega. Vastasin, et koristus peab ju olema alles peale kella kahte. Vaatasime koos tema paberit, mis oli täis allkirju ja ainult meie toanumbri taha oli suurelt kirjultatud "Apres 14:00". Vabandas oma eksimuse pärast ja lahkus.

Hakkasin siis endiselt tuduvatele neiudele tatrputru tegema.
Kui söök sai valmis ajasin nad üles ja istusime laua äärde. Jõudsin võtta esimese ampsu kui jälle koputatakse ukse peale.
See on siis lõpuks koristaja, kell on 13:00
Seletan ka talle, et meil oli kokkulepe peale 14:00. Tema vastus on aga, et ta ei saa enam hiljem tagasi tulla ja ta tahaks väga väga kohe koristada. Ainult wc-vannituba ja voodid ja siis ta läheks juba minema. Väga hea läbirääkimine - tulen varem ja teen vähem. Eiei, nii ei lähe. 
Peale mõningast vaidlust ütlesin, et olgu, võib alustada vannitoast ja vetsust ja lükkasin tubade vaheuksed kinni. 
Mõne aja möödudes hakkas ta voodeid sättima - ta tegi voodid lihtsalt korda. Nende samade linadega, mida vahetati viimati 30.juulil. Oootoootoot, misasja?! Ta seletas midagi selle kohta, kuidas nii talle on öeldud ja linad vahetatakse kunagi hiljem. Ütlesin et kui ta mu linasid ei vaheta, ei ole tal mõtet ka mu voodit ära teha. Selle peale tõi ta mulle ühe lina ja küsis kuhu ta selle panema peaks. Dianal viskas selleks ajaks kopsu üle maksa ja ta läks retseptsiooni. Mind seal ei olnud, kuid väidetavalt ei suutnud hotelli töötajad seda uskuda ja kutsusid kohale selle tähtsa koristajate bossi, kes ka hommikul meie ukse taga järelvalvet teostamas käis. Nad jäid sinna vaidlema ja Diana tuli tagasi. Mõne aja pärast koputas see naisterahvas uksele, vabandas ja ütles et meie linad vahetatakse ära. Küsis, kas praegu sobib või nad peaks hiljem tagasi tulema. Et asjaga juba ühele poole saada, ütlesime et nad teeks seda kohe. 
Naisterahvas seletas siis koristajale, samm sammu haaval, mida ta tegema peab. Linade vahetus ja siis korrektne toa koristus nii nagu vaja. Vabandas ja läks ära. 
koristaja võttis linad, tuli tuppa ja vaatas nende kahe voodi poole, mille ta oli mustade linadega juba korda sättinud ja küsis, et kas need linad vajavad ka vahetamist. 
Oeh. 
Seletasime siis talle et ta oli need voodid korda teinud mustade linadega ning jah, me soovime puhtaid linu. Meil oli temast juba kergelt kopp ees, seega palusime tall lihtsalt vanad linad ära viia ja uued asemele jätta - küll me ise oma voodid ära teeme. 
Peale seda ta hakkas põrandaid koristama. Ühtegi tooli ta selleks muidugi ise ei liiguta, seega meie mööbeldasime ringi kuni tema oma tolmuimejaga õiendas. Parem kui varem, siiski ei saaks öelda et korras on. 

Prügi viis ta ka välja ja pani meile uue prügikoti. Ta pani ka köögi suurde prügikasti selle väikse kotikese, mis käib vannituppa. Koti põhi ei ulatunud isegi mitte poole prügikasti peale. Me ei jaksanud enam jageleda ja Diana vahetas ise prügikoti suurema vastu ära. 

Leana ja Helena, kes terve aja siin olid, jõudsid järeldusele, et hotell on küll ilus, aga see on ka kõik. Ei ole just väga tore koht, kus kaks kuud elada. 

Wednesday, August 20, 2014

Pildipostitus

20. juulil kirjutasin ma sellise postituse: http://kkeitii.blogspot.fr/2014/07/minu-hotelli-neli-tarni.html
Kõigile, kes huvi tunnevad - jah, me saime sellel päeval uue toa. Mina ja Diana aga olime selleks ajaks juba tööl ja meie pisike Iria pidi üksinda kõigi meie kolme asjad uude tuppa tassima. Uus tuba oli korrus kõrgemal ja otseloomulikult oli lift sellel päeval katki.
Muidu on uue toaga kõik korras, aga ämblikuid on palju. 

Ah ja viimati koristati meil 30.juunil. Eile käisin siis rääkimas ja minu ees vabandati, öeldi et tegelikult peaks 2 koristust juba vahepeal olema ja planeeriti koristus tänaseks. Hommikul kell üheksa koputas uksele väga vihane koristaja kes küsis mis kell me ärkame. Mina ja Iria olime juba üleval, aga Diana oli tulnud just öisest vahetusest. Ütlesime talle kell 12, aga ta ütles et see on liiga hilja ja läks minema. Kõik. Planeerime siis hiljem uue koristuse homseks... Muidu ei ole midagi, koristada oskame me ise ka, aga puhtaid rätikuid tahaks :(.

Kuni 6.augustini täidan lüngad piltidega, pikka juttu ei tule. (Meenutan, et põhiosa oma ajast veedan ma siiski tööl, seega väga palju midagi pildistada mul ei olegi. Enamus pilte mu telefonis on mu töögraafikust :D)
Järgmine postitus hõlmab ajavahemikku 6.-12.august.




Üks päev suve


Tühi Disneyland, jalutan siit õhtuti koju. 



Külalised Euroopast!



Tegin Eesti neiule tööl patsi


Dianaga Pariisis



Atraktsioonid!




Boss


Diana pakkus veidi näksimist



Diana pole mu ainus sõber siin :D






Vabandust , et pilt viltu on. Peegeldusest näeb mu seelik välja, nagu see loomake kannaks seda :D. 




Aah, ja 30.juulil sain ma tädiks!
Palju õnne Kerli ja Jessica!


Tuesday, August 19, 2014

Hilinenud postitus 14.juulist

14.juuli hommikul läksin tööle ja avastasin et seinal olevas tabelis, kus on kõikide tööülesanded kellaajaliselt kirja pandud, polnud mind isegi mitte mainitud. Selle peale saadeti mind kuskile midagi tegema. Läksin siis täiskasvanute riiete poodi suuruseid õigesse järjekorda sättima. Hiljem tuli ülemus ja ütles, et ma läheksin tööle butiiki nimega constellation. See asus Discoverylandil ja seal oli teistsugune kostüüm. Siin pildid tööriietusest:



Constellation oli okei ja töökaaslased on toredad. Tööpäev lõppes kell 17:44, aga see poekene oli täpselt teisellpool paraadi trajektoori, ehk siis ma pidin ootama 17:30 alanud paraadi lõppu (nüüd olen kogenum ja targem ja tean salajasi varuvariante aga see selleks). Umbes 15 minutit. Kas ma seda juba olen maininud, et paraad on iga päev kell 17:30 ja möödub iga päev nendest butiikidest, kus ma töötan? ja terve selle aja käib taustaks vaid kordusel üks lugu.

See: https://www.youtube.com/watch?v=99_nk2oY-9E

Igatahes, kuna tegu oli pidupäevaga, sättisin ma end peale tööd kiirelt Pariisi, kus Julius ja Diana mind juba ootasid.

14.juuli - 1789  Bastille'i vallutamine. Sellega algas Prantsuse revolutsioon.

Kuna ilutulestikuni oli veel aega, avastasime veidi Pariisi. Muuhulgas külastasime SacreCoeur'i. 







Ilutulestikuks valisime hea koha ühes purskaevus, kus vett ei olnud. Sealt avanes hea vaade Eiffelile ja lootsime ka head vaadet ilutulestikule. Kui see lõpuks pihta hakkas olime pettunud - see oli niii madal, et puude varjust ei olnud tegelikult midagi näha. Kiirelt läksime eiffelile lähemale ja ma püüdsin teile sellised pildid:








Meie informatsiooni kohaselt rohkem ronge tagasi koju ei sõitnud seega veetsime öö Pariisis. Peale ilutulestikku hakkasime lihtsalt suvalises suunas mööda Pariisi jalutama, et kuskil süüa ja vetsu saada. Meil oli kaval mõte mitte järgida rahvamassi ja minna kõrvaltänavatele odavamaid kohti otsima. Meie plaan ei õnnestunud nii nagu me soovinud oleksime, sest 14.juuli öösel ei ole Pariisis ükski koht odav, ja kuidagi jõudsime me välja Champs-Elyseele, Pariisi kõige kallimale peatänavale.
Kui Champs-Elyseel isegi mäkist öeldi et nad nüüd sulgevad, tegi Julius ühest tuntud laulust oma versiooni. 

Aux Champs-Elysées, aux Champs-Elysées Au soleil, sous la pluie, à midi ou à minuit
Il y a tout ce que vous voulez mais tous sont fermés


Ehk siis Champs-Elysee on tore koht, aga kõik kohad on suletud. 
Mõtlesime minna kuskile peole ja Diana teadis öelda et see buss mis meie ees peatus, läheb Montparnasse-ile. Suur oli meie üllatus kui kuskil suvalises kohas bussijuht hüüdis "Lõpppeatus" ja see polnudki Montparnasse. Mis seal ikka, tegime pargis väikse pausi ja rääkisime elust. Nägime kauguses paremal käel triumfikaart, seega teadsime et päris eksinud me ei ole. Siis aga tundis Julius ära kaugel vasakul asuva objekti ja me saime teada kus me oleme. Vasakut kätt jäi Defénse.
Kui Pariis ise on madal, vana ja stiilipuhas linn, siis meie olime sattunud Pariisi ainsasse kõrghoonetega linnaossa. Eiffeli tornist torkab ka see osa kohe silma. Mõned pildid: 








Samas ei olnud tegu lihtsalt suurte klaashoonetega, seal vahel oli palju rohelist, parke, kunsti jms. Pean kindlasti päevasel ajal sinna uuesti minema. 

Kui Defense sai vaadatud ja jalg puhatud, otsustasime kesklinna tagasi minna. Kui seekord bussijuht ütles "Lõpppeatus" ja me kõik välja läksime, võtsin ma kätte Pariisi kaardi, et aru saada kus me oleme. Bussijuht vaatas mind veidi imelikult ja ma sain aru et midagi on valesti. Küsisin siis kas ta saab sellel kaardil meie asukohta näidata. Vastus oli ei, me olime Pariisist väljas, aga ta lubas meid kesklinna ära viia.
Lõpuks kesklinnnas otsisime me kohta kust osta vett ja võib-olla midagi süüa. Pariisis on väga palju pannkoogi putkakesi ja garanteeritult pakub iga koht pannkooki nutellaga. Olenevalt kohast on valikus ka muid katteid/täidiseid. Mõtlesin juba ühe pannkoogi võtmisele kuid kui ma nägin jälle sama inimest lugemas münte ja siis pannkooki kätte võtmas, et nad paberisse panna, läks mul isu ära. Hügieen 0.
Lõpuks õigele rongile, sealt bussile ning kell 7hommikul, kui me oma bussipeatusesse jõudsime, järgnesime saia lõhnale ja leidsime kaks sammu eemal äsjaavatud boulangerie. Värsked croissantid ja baguette-id näppu ja koju.

See oli 14. juuli. Kogun nüüd jõudu teiste postituste jaoks.


Sunday, July 20, 2014

Minu hotelli neli tärni

Oi kui tore, et saime tavapäraste Disney majakeste asemel hoopis nelja tärni hotelli kolida. Ühel mu toakaaslastel on Disney majakestega kogemusi ja ütles, et see siin on kordades etem kui seal. Ja kõik inimesed on üllatunud kui hea internet siin on. Oeh...

Esimese tärni annaksin ma vesiatraktsioonide eest. Alguses tundusid koridorides olevad suured ämbrid lausa eemaletõukavad, kuid nüüd kohates mõnes poes samasugust vett koguvat ämbrit, tuleb hoopis kodune tunne. Vahel üllatatakse meid veelgi. Ühel ööl näiteks tehti kindlaks, et meil rahulik uni tuleks. tilk. tilk. tilk. Koridoris leidis aset mahedamat sorti öine veeüritus. Eile õhtul lahutati meie meeli hambapesu ajal. Peegli kõrvalt mööda seina nirises alla koduses kompaktses suuruses vee juga. nii armas!

Teine tärn tuleb elektrilise lahenduse ja mõistatusmängude eest. Ikka kõik, et  meie meelt lahutada.  Vahel kaob osades kohtades elekter ära. Öösiti näiteks ei tööta meil külmkapp. Vahel avastame, et mikrolaineahju tulukesed ei tööta enam, aga vähemalt töötab pliit. Kui elektrikapi juures natuke nuputada, saab tööle mikrolaineahju, aga töötamise lõpetab teler või pliit. Ehk siis sa pead valima õige kombinatsiooni kui sa tahad kahte vajalikku asja korraga tööle. Oh kui tore nuputamine! Meist kolmes on Iria selles kõige osavam :).

Kolmanda tärni annaksin ma hommikuste äratuste eest. Kui kurtsime oma elektri  muret hotellitöötajatele, siis saadeti üks meesterahvas kes palus kõik seadmed pistikust välja võtta, väites et see lahendab probleemi. Probleemi tõesti polnud, seni kuni me midagi elektrilist jälle kasutada tahtsime. Midagi tehti veel, aga mind siis kodus ei olnud. Selle tulemusel lõhuti igatahes meie pliit ära. Mis seal ikka. Hommikul kella 8 ajal tuli uus meesterahvas koputama ja äratas mind sellega üles. Suured tänud sulle! Ma olin just hilise vahetuse lõpetanud ja olin niii väsinud, et olekski oma päeva muidu maha maganud :). Ja selle mehe geniaalsust ma ei suuda uskuda. Ta pani tööle nõudepesumasina, mida meie üldse kasutanud ei ole ja jäi ootama kuni see oma kahetunnise programmi lõpetab. Ma ei oleks selle peale mitte kunagi tulnud! Ta väitis, et probleem ongi selles, et me ei kasuta nõudepesumasinat ja see peab ühe oma pesutsükli ära lõpetama, siis saab kõik ka elektriga korda. Ma ei suutnud seda alguses uskuda, aga... oodake elektrit ei ole, ja mu läpaka aku hakkab tühjenema.

Nii, olen tagasi. Pesu peseme me vajadusel käsitsi ja paneme ilusa ilma korral välja kuivama. Meie veeatraktsioonidega sisustatud vannitoas ei kuiva mitte miski ära kahjuks. Nii jäi üheks ööks meie pesu koos tooliga välja kuivama. Hommikul ärkan selle peale, et trimmeriga meesterahvas koputab mu aknale. Ta ei saa ju niita, tool on ees. Nii ma siis ühe käega hoidsin tekki endal ümber ja teise käega üritasin kuidagi tooli tuppa saada ja mees oli endaga rahul - järjekordne ilus hommikune äratus tehtud :). Ja kes sellist äratust ei saanud, siis see kuulis lihtsalt kella seitsmest hommikul alates muru niitmist :). Elu on ikka niii ilus siin.

Neljanda tärni annan ma silmailu eest :).





Annaks ka viienda tärni suhtluse eest, aga ei oska kuidagi seda osa ilustada.
Kui kurtsime oma muret elektriku poolt lõhutud pliidi kohta, öeldi meile et pole probleemi, pliit vahetatakse ära. Nii me ootasime kolm päeva ja ei midagi. Läksime uuesti rääkima. Oot mis probleem teil pliidiga on? Ja mida te meist ootate? ja mingit informatsiooni me ei saanud. Kolmas kord vestlema minnes öeldi, et pliidi vahetus võtaks kauem aega kui meie siin üldse veedame (2 kuud, tõesti?!), seega seda nad ei saa teha. Küll aga pakkusid nad meile uut tuba. Eile me aga seda veel vastu ei võtnud, sest oli vaja asju pakkida ja koristada. Pakkisin peale tööd veel poole ööni oma asju ja koristasime tuba. Hommikul ärkasime varem, et enne tööd saaks ikka kolitud. Hotelli vastuvõtust küsiti miks me uut tuba tahame....

Nüüd ootab Iria üksi kolme inimese asjadega kuni me uue toa saame ja mina jooksen tööle. Aitäh tähelepanu eest!

Sunday, July 13, 2014

Ei mingit rutiini!

Mitte ükski tööpäev ei ole samasugune, eriti kui sa oled Keiti ja sinuga alati juhtub midagi...

11.juuli ma töötasin Candy Palace-is. Lihtsalt vaadake paari pilti ja olge õnnelikud, et te lõhna ei tunne.



Üks minu ülesannetest oli nende kaalukummikommide täiendamine.

Oii kus tekkis isu... Muide kui mõne kommi pakend on katki, visatakse terve kommipakk ära. Kui klient valib endale kaalukomme ja hiljem otsustab et ta ikka ei taha neid, siis visatakse need ka ära. Täiesti tobe reegel, aga prantslased peavad igast reeglist kinni ükskõik kui tobedad nad ka poleks. Kes juba töö candys lõpetanud on, tuleb tavaliselt erariietes tagasi ja ostab endale kaasa mõned kommid või fudgeed. Ära visatud komme keegi üle ei kaalu ja kirja ei pane, aga endale jätta ei tohi. Nii kurb oli neid ära visata :(.

Päev hiljem magasin sisse, liftis avastasin, et unustasin koju rahakoti ja selle sees oli ka hotellitoa võti (seega ei saanud sellele järele ka minna). Tööle hilinesin viis minutit ja sain veidi noomida. Peale igapäevast minikoosolekut graafikut vaadates sain teada et töötan sellel päeval hoopis asendajana World of Disneys, mis tähendas seda, et tagasi tsiviilriietesse ja siis World of Disneysse. Sealt viidi mind teise kostüümilattu, kust sain selleks üheks päevaks teistsugused riided. WoD on kordades suurem kui need butiigikesed kus ma seni töötanud olen. Siin üks pildike:

Enne kui oli aeg minna lõunale, siis tuli veel üks klient kiirelt ühte ostu sooritama. See oli vene naine, kes ostis 700 euro eest asju.  Sellega ma kaotasin oma lõunapausist 7 minutit. Kokku oli kogu mu kassa rohkem kui mu kolm kuupalka :D. Ja me ei räägi Eesti palgast...

Söögipaus oli nagu ikka, tund aega. Aga kuna mul polnud rahakotti, kujunes see omamoodi seikluseks. Ma lootsin leida üles oma toakaaslased, kes võiksid mulle siis ehk veidi raha laenata. World of Disney asub Disney pargist väljas, kuid mu tavapärane töökoht on pargis sees. Ringiga mööda töötajatele mõeldud teed minnes oleks ma kulutanud teel sinna juba 15 min ja tagasi samamoodi. Kuna kaotsi oli läinud juba 7 minutit, otsustasin ma minna läbi tavaväravate. Natuke turvameeste moosimist ja nii jõudsingi oma tavapärasesse butiiki. Toakaaslasi ei leidnud, kuid seal oli Julius, kes päästis mu päeva!!! Tagasi tööle pidin siiski minema ringiga. 

Kui võrrelda WOD-i ja mu tavapärast töökohta (Block Sud Est), siis igatahes eelistan mina World of Disneyt! Kõik on mugavam kõik on paremini organiseeritud, kõik on konkreetne ja arusaadav. BSE-s tuleb küsida asju kelleltki kes ütleb sulle kellegi uue nime kes ütleb sulle uue nime ja nii sa jõuad tagasi esimese inimeseni kellele tuleb meelde et ahjaa, oli küll kusagil selline info... Ja Wod-is on kõik väääga abivalmis ja sõbralikud. Seda on ka minu töökaaslased tavaliselt, aga no ikka paar pärlit vahel oskavad ebamugavust tekitada. 

Täna ma arvasin, et pidin tööl olema 14:45. Võtsin hommikut rahulikult ja magasin pikalt. kell 12:40 otsustasin kontrollida igaksjuhuks oma kellaaega ja oiiii kus siis tekkis paanika. Tegelikult pidin ma tööl olema kell 12:45. Õnneks oli Helena (üks eestlasest töökaaslane) online ja andis mulle kiirelt ülemuse telefoninumbri. Helistasin talle ja ta palus võimalikult kiirelt siiski tulla. Probleemi ta sellest ei teinud. Kui ma lõpuks 45 minutit hiljem tööle jõudsin ja vaatasin graafikust kus ma siis täna tööl olen, nägin et esimese kahe tunni peale oli kirja pandud RETARD. Prantsusekeeles tähendab see hilinemist, kuid inglisekeeles midagi muud :D. Võtsin isiklikult :D. Tegelikult probleemi sellest ei tekkinud, aga eks palganumbril siis näeb kas kajastub seal või ei kajastu. Tööpäev ise läks hästi. Strastvutje, spasiba, dasvidanja ja täna tuli ära ka kiitos! Soome kliendid. Peaks väikse spikri tegema erinevate keelte põhi-väljendite ja numbritega :). 

Kui mina õhtul töölt koju jõudsin, oli jalgpall juba alanud. Tegelikult juba 35 minutit kestnud. Neiud kahekesi sõid fudge'sid ja vaatasid jalgpalli. Eriti lahe oli vaadata temperamentse Hispaania neiu reaktsioone, kes oli Argentiina poolt. Kuulsin muidu korraliku prantsuskeele õpetajana töötava pisikese neiu suust väga palju huvitavaid väljendeid nii prantsuse kui hispaania keeles :D. Siis aga kuulsime kuskil pauke. Ahjaaaa homme on ju 14.juuli! Väiksemates kohtades (nagu linn kus ma elan) tähistatakse seda ka päev varem, et siis õigel päeval saaksid kõik minna suurematesse keskustesse suurt ilutulestikku vaatama. Vaatasime veidi aega ilutulestikku ja pilte tegin ka, aga nett otsustas nüüd täiesti alla anda ja neid ma hetkel siia laadida ei saa :(.

Homme algab mu tööpäev kell 9:45 ja lõppeb kell 17:45. Peale seda lähen ma PARIISI! Pariis 14.juulil saab olema huvitav elamus! Saate palju palju pilte eraldi blogipostituse selle kohta :) Kui ma kunagi tagasi jõuan :D. Teisipäev-kolmapäev on mul vabad, niiet kes teab kaua ma seal Pariisis olen :D

Palju õnne Saksamaa! Ja palju õnne Prantsusmaa! Ja palju õnne Pavel, kellega sai eelmine aasta nii tema sünnipäev kui ka Prantsusmaa rahvuspüha Vendee-s, Lääne-Prantsusmaal vastu võetud! :).